Füüsika Instituudis teostatud uurimistulemused kajastuvad keskeltläbi 110 - 130 teaduspublikatsioonis aastas (arvestades üksnes maailma nimekais teadusajakirjades ilmunut), umbes samapalju ettekandeid tehakse rahvusvahelistel konverentsidel. Lähemat ülevaadet lähiaastail siin tehtust annavad trükis ilmunud aastaaruanded (alates a. 1992, inglise keeles). Instituudi teadlaste produktiivsus on märkimisväärne - igaüks on aastas keskmiselt kolme teaduspublikatsiooni autor või kaasautor. Teadusasutuste hindamisel nii Rootsi (1992) kui ka kodumaiste ekspertide poolt (1994) peeti siin tehtut kõrgetasemeliseks.
Instituudis aastate kestel juurdunud loometarm aitab jalul hoida kodumaist füüsikat - meie kultuuripildi olulist osa, tehnika ning reaalhariduse vundamenti.

TÜFI teadustöötajad on...

... teretulnud paljudes maailma juhtivates teaduskeskustes; nad on loonud laialdase üleilmse teadussidemete võrgu, mis hõlmab 22 riiki; viimastel aastatel on instituudi töötajad viibinud rohkem kui 100 pikemas või lühemas välislähetuses aastas. Soosituimad on olnud Rootsi, Saksamaa,USA, Jaapan, Soome, Itaalia ja Holland; eriti tõhus on olnud ühistöö Lundi Ülikooliga Rootsis, seda nii uuringute kui ka nüüdistasemel valmistatud teadusaparatuuri poolest;

... alati ühendanud uurimistööd õpetamisega: ülikoolis on nad lugenud ja loevad paljusid eri- ja üldkursusi, füüsika õppurid sooritavad instituudis praktikume, teevad kursuse-, diplomi-, magistri-ja doktoritöid; pea pooled Tartu Ülikooli füüsika õppejõududest, ka mitmed teiste ülikoolide professorid-dotsendid on teadusmeheks sirgunud FIs ja on siin tehtava uurimistööga jätkuvalt seotud; siin tegutsenud tahkisefüüsika/laseroptika baaskateedrit (1976- 1992) võib pidada teaduse ja õppetöö ühendamise musternäidiseks;

... aastaid teinud viljakat koostööd Tartu arstiteadlastega mitmete laserravi meetodite evitamisel ja edendamisel;

... kaardistanud Eesti radioaktiivset saastatust ning on alaliselt siinse kiirgustausta valvel;

... võtnud enda peale kaaluka osa eesti füüsikakeele hooldest ja arendamisest, samuti füüsikateadmiste levitamisest rahva hulgas aimeraamatuteja -artiklite, loengute ja labori-ekskursioonide kaudu, kirjutades õpikuid, aidates korraldada füüsikaolümpiaade ning treenides nende meeskondi;

... püüdnud visalt luua silda reaal- ja humanitaarkultuuri vahele (kunstinäitused ka omal ajal ebasoositud kunstnike teostest, kirjanike, näitlejate, muusikute esinemised instituudis, konsultatsioonid ja tellimustööd Eesti Rahva Muuseumile, Rahvusraamatukogule jmt; Madis Kõiv, üks FI põlisemaist füüsikateoreetikuist, on nüüd üldtuntud ja -hinnatud kirjanik, ühtlasi analüütilise filosoofia õppe- ja uurimissuuna rajaja Tartu Ülikoolis;

... ehitanud seadmeid, teinud analüüse ning andnud konsultatsiooni ettevõtetele, firmadele, teadus- ja kultuuriasutustele;

... võtnud osa juhtimis-, seadusandlus- ning teaduskorraldustööst nii riigi kui kohalikul tasandil.

 Füüsika Instituudist ja temaga tihedais sidemeis olnud Teaduste Akadeemia konstrueerimisbüroodest on võrsunud rida kõrgtehnoloogiaga tegelevaid firmasid, sh. kõik praegused Eesti laserifirmad - ühed vähestest tootmisüksustest Eestis, mis suudavad anda kõrgtehnoloogilist toodangut ja seda eksportida paljudesse maadesse. Instituudis jätkuvad uuringud toodetavate laserite tõhustamiseks.

Saavutused FI's

1981 NSVL avastuste registrisse kantakse kristallide kuum fotoluminestsents (K.Rebane, V.Hizhnjakov ja P.Saari,1968-69)
1986 R. Avarmaa, A. Gorohhovski, J. Kikas ja L. Rebane saavad NSVL riikliku autasu laureaatideks spektrite fotokeemilise lasersälkamise uuringute eest (esmakordselt täheldasid lasersälkumist A. Gorohhovski, R. Kaarli ja L. Rebane 1974)
1988 NSVL avastuste registrisse kantakse tuumasünteesi müümesonkatalüüsi resonantsmehhanism, mille teoreetiliselt põhjendas E.Vesman 1966 (tuntud “Vesmani mehhanismina”)
1988 V.Mihkelsoo, J.Berik, R.Kink, A.Tretalov, V.Tsubin ja A.Vill said NSVL Ministrite Nõukogu autasu eksimeerlaser-spektromeetrite väljatöötamise ja rakendamise eest

1959, 1965, 1970, 1975, 1980, 1982, 1985, 1987, 1991, 1993, 1995,ja 1996 pälvisid FAI/FI teadlased Eesti vabariikliku teaduspreemia

1962-93 FI töötajad said 16 välisriigi patenti ja 80 NSVL autoritunnistust

 

Trükiloomingut

FAI/FI füüsikud on avaldanud aastail 1955-1990 67 annet instituudi “Uurimusi” (vene keeles, ingliskeelsete resümeedega, kokku 12 757 lk.). Lisaks publitseeriti 1969-1991 FAI/FI preprintide sarja ( 98 nimetust), milles avaldati peamiselt töid alusfüüsikateooriast ja tahkiseteooriast.

Instituudi teadurid on võtnud põhiliselt oma õlule ka kogu Eesti füüsikaelu kajastavate iga-aastaste füüsikakroonikate (ilmusid 1973-1990, 15 annet), viimastel aastatel Eesti Füüsika Seltsi aastaraamatute (1989-1997, 8 aastakäiku) koostamise-kirjastamise.

FI töötajailt on ilmunud üle 50 raamatu ja broüüri, sealhulgas

monograafiad, teatmeteosed

Ch. B. Luchik Issledovanie tsentrov zahvata v stschelochno-galoidnyh kristallofosforah (1955) *
K. Rebane Impurity Spectra of Solids. Elementary Theory of Vibrational Structure. New York, 1970.(v.k. M,1968) N. N. Kristoffel Teorija primesnyh tsentrov malyh radiusov v ionnyh kristallah. M., 1974 V. M. Tiit, R. V. Stsatskina Atlas mnogolineichatogo spektra molekuljarnogo vodoroda (1981)
P.Müürsepp, Die Jugendjahre von Bernhard Schmidt und sein Briefwechsel mit dem Potsdamer Observatorium (1982) Ch. B. Luchik, F. F. Gavrilov, G. S. Zavt, V. G. Plehanov, S. O. Cholah Elektronnye vozbuzhdenija i defekty v kristallah gidrida litija 1985
H.Keres Vektor- ja tensorruumid (1989) Ch. B. Luchik, A. Ch. Luchik Raspad elektronnyh vozbuzhdenii s obrazovanijem defektov v tverdyh telah. M., 1989
M.Elango Elementary Inelastic Radiation-Induced Processes. New York, 1991 (v.k. M., 1988)
V.Korrovits, H.Käämbre Eesti-inglise-vene füüsikasõnaraamat (1992)
P.Kuusk, V.Abramov Supersümmeetria füüsikas ja matemaatikas (1994)
J.Lõhmus, E.Paal, L.Sorgsepp Nonassociative Algebras in Physics. USA, Palm Harbor, 1994.

*Eestis ilmunud väljaannetel on märgitud ainult ilmumisaasta.

õpikud, õppevahendid, sõnaraamatud

N. Kristoffel, K. Rebane Rühmateooria ja selle rakendusi molekulide ning kristallide füüsikas (1961)
U. Nõmm, P. Lõuk Õppematerjale insener-tehnilistetöötajate täienduskursustest osavõtjaile (1961)
H. Keres Matemaatilise füüsika meetodid. 1. Kompleksmuutujafunktsioonid (1964)
H. Õiglane Kaasaegse teoreetilise füüsika põhikursus. 1. osa. Klassikaline teooria (1965); 2. osa. Ettevalmistus kvantteooriateks(1967)
L. Pung, T. Soovik Tuumakiirguste mõõtmine (1966)
G. S. Zavt Teorija kolebanii kristallicheskoi reshjotki (1966). O. I. Sild Teorija tsentra ljuminescencii v kristalle (1968)
L. Palgi Sissejuhatus ühendatud elektronõrga vastasmõju teooriasse (1982)
P. Saari Loengukursuse “Signaalitöötluse alused” interaktiivne konspekt harjutustega (1996) http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/signproc/elavkonts/loetelu.html
J. Lõhmus Uutesse maailmadesse. Aatom ja Universum. Füüsika IX klassile (1994, 2. tr 1996)
E. Realo, T.Viik Kiirguskaitse sõnastik, inglise-eesti & eesti-inglise. Radiation Protection Glossary, English-Estonian & Estonian-English (1997)
H. Käämbre Füüsika XII klassile.Aatom, molekul, kristall (1998)

aimeraamatud

H. Õiglane Vestlus relatiivsusteooriast (1958; II tr. 1965;III tr. 1973; v.k. M.,1967)
H. Keres Aeg ja ruum (1959)
H. Õiglane Mikromaailma sügavustesse (1963)
P. Müürsepp Bernhard Schmidt (1972; v.k.:1976; koos U.Veismanniga,Leningr., 1984)
P. Müürsepp Kuulsaid XVII-XVIII saj. matemaatikuid (1975)
H. Käämbre Laseriraamat (1978)
P. Müürsepp, T. Müürsepp Kuulsaid XVIII-XIXsaj. matemaatikuid (1978)
H. Õiglane Füüsika nagu ta on (1979)
P. Müürsepp Miks jõed uuristavad paremat kallast(1984)
J. Lõhmus, L. Palgi Osakestest osakestes (1985)
P. Müürsepp Carl Fr. Gauss (1985)
P. Müürsepp Kuulsaid 19.-20. saj. matemaatikuid (1985)
K. Rebane Energia, entroopia, elukeskkond (1980; v.k. 1984, M.,1985)
P. Müürsepp Kuulsaid 20. saj. matemaatikuid (1988)

Tõlgitud on 16 raamatut, peam. aimeraamatuid vene, inglise, saksa ja soome keelest, kuid ka üks monograafia inglise keelest vene keelde. Toimetatud on üle 20 raamatu/broüüri, eeskätt erialaste artiklite kogumikke ja teaduskonverentside (peam. FI korraldatute) väljaandeid.

On kujundatud ja valmistatud seadmeid paljudes valdkondades, sh.

Füüsika Instituudi publikatsioonide loetelu alates aastast 1995 leiad siit.